Ajalugu - Põltsamaa Kultuurikeskus

Põltsamaa kultuurikeskus

Huvitegevus, kultuurisündmused, teatrietendused, kontserdid

Huviringid Teenused Ruumid Ajalugu Galerii Kontakt

Põltsamaa kultuurikeskuse ajalugu

Suusõnalistel andmetel on teada, et Põltsamaa Linna Kultuurimaja on asutatud 01. novembril 1945. aastal. Viljandi Maakonna Kultuuriosakonna juhataja sm Vaarmani käskkirjaga vormistati kultuurimaja esimeseks juhatajaks Osvald Moks. Kultuurimaja käsutusse anti üks toake asukohaga Kesk 3 (praegune Põltsamaa Uus Apteek). Sündmusi viidi läbi kooli, kino ja tuletõrje ruumides. Hiljem sai kultuurimaja oma käsutusse kaks ruumi Lossi 17.

1953. aastal kolis kultuurimaja endise Põllumeeste Seltsi maja vundamendile ehitatud hoonesse (praegune raamatukogu hoone). Kogu majas oli kaks väiksemat ruumi ja 200 istekohaga saal. Suuremate ringide proovid viidi läbi väljaspool kultuurimaja ruume.

1957. aastal alustati uue kultuurimaja ehitust tolleaegse tüüpprojekti järgi. 1961. aastal avati praegune kultuurikeskuse hoone. 05. veebruaril 1992. aastal andis Jõgeva Maavalitsuse Kultuuriosakond Põltsamaa Linna Kultuurimaja üle Põltsamaa Linnavalitsusele. Sellega muutus kultuurimaja munitsipaalasutuseks. 1999. aastal nimetati kultuurimaja ümber Põltsamaa Kultuurikeskuseks ja ühtlasi kinnitati kultuurikeskuse põhimäärus. 2000. aastal toodi Põltsamaa Kultuurikeskusesse üle likvideeritud Põltsamaa Huvialakooli „Elav Traditsioon“ huviringide juhendajad ja huviringid.

1. augustist 2018 kuulub Põltsamaa Kultuurikeskuse koosseisu Puurmani Rahvamaja ja 1.aprillist 2019 Pajusi Rahvamaja.

Pajusi Rahvamaja asub mõisas, mis oli rajatud 17. sajandi alguses. Pikaajalisteks omanikeks oli von Wahlide suguvõsa. Mõisa klassitsistlik kivist peahoone ehitati 1830 kahetiivalisena. 1930ndatel lammutati Pisisaare-poolne tiib. 1930ndast aastast on maja toiminud kultuuri kantsina erinevate nimetuste all. Alguses 1940. a. sai nimetuseks „kulbi“, sõjajärgsetel tõusva kolhoosi aegadel „kultuurimaja“, tänapäeval tuntud taas „rahvamaja“ nime all. 1970ndatel teostati kolhoosi esimehe juubeliks kapitaalne siseremont, saalide seinad said tumepruuni laudiskatte. Kogu mõisa kompleksi majad olid (moodsalt) tumepunast värvi. Hoone põhjalik restaureerimine algas 2000. a katuse vahetusega, ahjuküte asendati keskküttesüsteemiga, maja sai uued aknad ja värske välisfassaadi. 2017. a renoveeriti maja interjöör Projekti rahastas Pajusi vald. Sisekujundaja Aasoja Projekt, töid teostas EVIKO AS.

Puurmanis on rahvamaja töötanud 1961. aastast. 1. septembril 1990.a. avati tollane Puurmani kultuurimaja uus hoone. Puurmani spordi-ja kultuurimaja hoone renoveeriti 2015.aastal rahvamajaks. Hoones on ruumid raamatukogule, huviringidele ning sportimiseks vajalik saal. Hoonesse on ehitatud saunakompleks ja jõusaal.
Rahvamaja saalis toimuvad Puurmani Mõisakooli kehalise kasvatuse tunnid, täiskasvanute ja laste sporditreeningud, muusikastuudio tunnid, kontserdid, teatrietendused ning rahvapeod. Majas on suur saal, fuajee, 2. korrusel 2 väiksemat saali, jõusaal ja raamatukogu ruumid.

Põltsamaa Lauluväljak

Põltsamaa lauluväljak oli aastatel 1989 – 2019 Põltsamaa Kultuurikeskuse halduses. Hetkel enam lauluväljakut ei ole ja sinna kerkib Põltsamaa Valla Lasteaed.

Põltsamaalaste laul ja pillimäng on kõlanud alates 1959. aastast praegusel lauluväljakul. 1965.aasta kevadel hävis tulekahjus eelmine laululava. Voldemar Laose, Viktor Meisteri, Harri Sakjase, Lembit Moori ja mitmete teiste aktiivsel osavõtul valmis 1969.aastaks arhitekt Raine Karp´i poolt kavandatud uue laululava-vabaõhu estraadilava komplekne projekt.

Põltsamaa laululava ehitus kestis 1979-1989. aastani. Põhjusi ehituse venimisel oli mitmeid. Mitmete materjalide puudus tingis muudatused projektis. Asendatavate materjalide uued ekspertiisid nõudsid täiendavalt aega ning kulutusi.

Tänu Põltsamaa Linna RSN TK esimehe Elmar Raam´i, Põltsamaa Küla RSN TK esimehe Olav Elmend´i, Põltsamaa ümbruskonna majandite juhtide Viktor Meistr´i, Tiit Kulu, Karl Kaasik´u, Peeter Merilainen´i, Mati Kuuskla ja Ilmar Mändmetsa ning Põltsamaa asutuste ja ettevõtete juhtidele Väino Linnuste, Endel Kiisk´i, Enno Kalam´i, Endel Jürjens´i jt. ühistele jõupingutustele alustati Põltsamaa laululava ja vabaõhulava ehitamist 1979. aasta aprillikuus.

Sümboolne nurgakivi pidulik paigaldamine toimus 23.juunil 1979.aastal.

Kuna uue laululava mõte algataja oli Voldemar Laos, kes oli Lillevere –nimelise kolhoosi endine esimees, sai ametlikuks ettevõtjaks Lillevere-nim. kolhoos ja töödejuhataja kohustused võttis enda kanda ehitusinsener Neeme Saar.

Sümboolse nurgakivi sisse paigutati metallsilinder, kuhu asetati Põltsamaa koorilaulu ja puhkpilli lühikroonika, selle päeva rajooni ajaleht, V Põltsamaa Jõemängude kava, mis toimusid samal päeval ning rublane olümpiamünt.

Urni paigaldamisest võtsid osa ja esinesid sõnavõttudega:

Elmar Raam – Põltsamaa Linna RSN Täitevkomitee esimees

Olav Elmend – Põltsamaa Küla RSN Täitevkomitee esimees

Hilja Toome – Jõgeva Rajooni RSN TK kultuuriosakonna juhataja
Voldemar Laos – M.Lillevere –nim. kolhoosi endine esimees

Esinesid segakoor “Heli”, Põltsamaa puhkpilliorkester ja rahvatantsijad.

Peale nurgakivipanekut jäi ehitus mitmeks aastaks seisma, sest puudus täielik rajoonipoolne toetus.

Pidulik laululava avamine toimus 23. juunil 1989.aastal.

Lindi lõikasid läbi:

Priit Saksing – Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee esimees

Maimu Valdmann – EKP Jõgeva RK sekretär

Aleksander Kossatkin – Põltsamaa Linna RSN Täitevkomitee esimees

Merli Kleinert -Jõgeva Rajooni RSN TK kultuuriosakonna juhataja

Sirje Tuula – Põltsamaa kultuurimaja direktor

Herbert Kuurme – Põltsamaa koguduse õpetaja

Tiit Kulu – Lillevere kolhoosi esimees, ehitustööde korraldaja

Viimati uuendatud 23 märts 2022)